28 veebruar, 2013

Mida arvab maestro Olav Ehala Alen Veziko muusikukarjäärist?

Olav Ehala

Maestro Olav Ehala - Kuidas Teie hindate noore muusiku Alen Veziko muusikukarjääri arengut? 

Esimene kokkupuude Aleniga oli palju aastaid tagasi ühel Heidi Tamme juubelikontserdil. Siis oli ta enamusele tundmatu ja ka mina üllatusin ta väga vahetust ja energilisest esinemisest. Nüüd, hulk aega hiljem, oleme teinud koostööd mõnedel kontserdisarjadel.

Alen on Teiega koos mõned aastad tagasi Eesti filmi- ja teatrimuusika kontsertsarjas esinenud. Mille poolest ta meelde jäi? 

Alen on väga professionaalne muusik. Ta on väga musikaalne. Paaris meie ühises sarjas langes Alenile trio seadetes kõige ebamugavam keskmine häälepartii, mis kord oli tenori, kord aldi registris. Alen sai selle keerulise ülesandega väga hästi hakkama. Loomulikult on tal suurepärane häälematerjal. Samuti valdab ta veenvalt kitarri- ja klaverimängu.


Mida te arvate Aleni loost "Ei ole öeldud lihtsalt tuulde"? 

 "Ei ole öeldud lihtsalt tuulde" on mõjuv ja kaunis ballaad. Kindlalt väärt laul, mitte ühe päeva liblikas.

Lauri Liiv: Juba asjaolu, et muusik on võimeline ise looma ja enda loodut interpreteerima, on eriline!

Pilt: Lauri Liiv

Lauri Liiv sai tuntuks ansambli Black Velvet solistina. Küsisime ka Lauri käest, kuidas ta Aleniga kohtus ja mis ta Aleni muusikast arvab.

Lauri, kuidas te Aleniga tutvusite? 

Aleniga tutvusin mina seoses ühise kontserttuuriga 2010 aasta suvel "Suveõhtu romantika", kus me esitasime lugusid Eesti teatri- ja filmimuusika kullafondist. Lisaks meile kahele osalesid sellel tuuril veel Tanja Mihhailova ja maestro Olav Ehala. Oli ilus suvi ja ilusad kontserdid. Ühistööni jõudsime tänu Tartu Kontsertkorraldusele ja seda vedavatele perekond Tellissaartele.

Mis teeb Aleni muusika eriliseks? 

Ma ei ole Aleni enda loodud muusikaga just kõige paremini kursis, aga juba asjaolu, et muusik on võimeline ise looma ja enda loodut interpreteerima, on eriline.

Millist lugu sa Aleni loomingust parimaks pead? 

Jälle väga raske küsimus, sest nii kursis ma Aleni muusikaga ei ole. Aga ühte lugu, mis mulle väga meeldib, tean ma küll  ja selleks on "Nüüd taas sajab lund" - see on selline põhjamaiselt karge ja väga ilus armastuselugu.

Alen Veziko kirjutas laulu vetsus vedelenud pilves tibist


Seni klassikalise muusikuna tegutsenud Alen Veziko hakkas oma popi-rokilikku esikplaati nikerdama alles eelmise aasta lõpul ning peagi võib iga huviline kogumikku käes hoida ja kuulata.

Allikas: Reporter

27 veebruar, 2013

Alen Veziko ema Luule: Oma esimese "soolo" tegi Alen aastaselt laval


Aleni Isa on Vladimir Veziko, kes  elab ja töötab Soomes. Alenil on 2 õde ja tema lähiperre kuulub veel vanaema (emaema), kes käib alati tema kontsertidel Tartus ning ka  Soome vanaema (isaema), keda Alen külastab aastas paar korda, kui esinemiste vahel tekib vaba aega.

Usutlesime Alen Veziko ema Luulet, kes rääkis meile Alen Veziko lapsepõlvest ja esimestest sammudest muusikamaailmas.

Milline laps oli Alen? 

Alen oli väga emotsionaalne ja elav laps. Võibolla poisi kohta isegi liiga õrnahingeline. Oma looduse- ja loomaarmastusega suutis ta vahel lausa eriliselt üllatada. Need omadused on teda elus edasi kujundanud selliseks, nagu ta on – väga hingeline ja emotsionaalne.

Kuidas avaldusid tema anded ja kas võis juba varajases nooruses mõista, et kodus on kasvamas muusik? 

Üsna varakult hakkas ta puhtalt laulma ja kaheaastaselt  laulis tol ajal tuntud "Horoskoobi" laule. Armastas klaveril klimberdada „oma viisikesi", endal nina vaevalt ulatumas klahvideni. Sealt kasvas soov minna Lastemuusikakooli, mis jäi küll lõpetamata, aga andis kindlasti tugeva aluse edaspidiseks klaverimänguks.
Koolis mängis ta orkestris ja õppis mitmeid pille. Sinna juurde käis alati laulmine ja esinemised alates lasteaiast.

Alenil on tulemas plaadiesitluskontsert, see on suure töö ja vaeva kulminatsioon artisti jaoks. Kas Aleni kasvatamine on olnud raske ja kuidas te teda kasvatasite?

Nüüd järele mõeldes, siis Aleni kasvatamine ei olnud raske. Ilma suuremate muredeta läks see kasvamise aeg, väikseid muresid tuleb kõigil ette.
Alen oli tõeline "teatrilaps", seal oli tema teine kodu. Juba oma esimese "soolo" tegi ta aastaselt laval, kui etenduse kõige vaiksemal hetkel oskas ta üle lava "hõigata "oma kõva häälega, nii et lavastaja Kaarel Ird isegi kiitis teda!

Kas teile endale meeldib Aleni muusika ja milline Aleni lauludest on teie südame vallutanud? 

Jah, mulle meeldib Aleni muusika. Mitte sellepärast, et ta on minu poeg, vaid sellepärast, et tema muusika on ka mulle väga hingelähedane.
Arvan, et Alen viib elus edasi seda, mis minul tegemata on jäänud. Ei oska eelistada ühtegi laulu teisele, sest igas ta laulus on  kogu hingest tulnud sõnum kui oskad kuulata. Arvan, et emana mõistan tema loomingut paremini. Tean, et Alenil on palju tema muusika austajaid ja eks nemadki kuulavad just sellepärast, et mõistavad tema muusikat.

Iga muusiku sees peaks peidus olema ka inimene, milline inimene Alen on? 

Inimene? Inimesena? Kõigi oma heade- ja halbadega. Alen on mulle väga hea poeg ja me oleme väga lähedased. See on tähtis meile mõlemale.

Mis te arvate Aleni muusikukarjäärist? 

Sinna kuhu ta on tänaseks jõudnud - on ta jõudnud oma suure töö ja tahtega teha muusikat, mis on ainult talle omane ja ainult temanäoline.

Mida te Alenile plaadiesitluskontserdile kaasa soovite? 

Soovin talle edu ja õnne plaadiesitluskontserdiks ja olen alati kaasa elamas ja toeks tema tegemistes. Soovin, et tema muusika leiaks tee paljude kuulajate südameisse!

Mida arvab Luisa Värk Alenist ja tema loomingust?


Olete Alen Vezikoga mitmeid kontserte andnud. Kuidas teie teed ristusid? 

Kohtusime Aleniga ühel heategevuslikul kontserdil, kus me küll koos ei laulnud, kuid Alen tutvustas mulle oma loomingut. Peale seda saatsin talle ühe dueti potsensiaaliga loo demo ning lisasin, et kui ta selle loo lõpuni kirjutab, siis olen nõus seda ka koos laulma. Ta tegi seda ja tänaseks on see ka lindis "Nüüd taas sajab lund"

Teie esitustes on tunda kooskõla, kas see sündis imeväel kohe alguses või alles peale mõningast koos harjutamist? 

Ma usun, et kooskõla tekib, kui inimestel on sobivad iseloomud ja laulmise puhul ka harmoneeruvad hääled. Meie hääled sobivad omavahel kenasti kokku ja ka huumorisoon on meil omal kohal mõlemal.


Laulmas oleme me Alenit kuulnud aga milline ta on inimesena lava taga? 

Alen ongi hea huumorisoonega ja laia silmaringiga inimene. Temaga on alati millestki rääkida ja kui oleme väsinud, siis oskame ka mõlemad õigel hetkel vaikida.

Kas eelootaval Aleni plaadiesitluskontserdil võib näha ka teid? 

Sel kontserdisarjal ma kahjuks osaleda ei saa, kuna viibin sel ajal Eestist eemal uue laulu videosalvestusel.


Milline laul Aleni repertuaarist on teie lemmik ja miks just see? 

Ma ei oskagi öelda milline on just see päris lemmik aga kindlasti meie ühine Nüüd taas sajab lund ja ka Ei ole öeldud lihtsalt tuulde. Mõlemal laulul on ilus ja kandev sõnum.

ALEN VEZIKO akustilise plaadi “Ei ole öeldud tuulde” esitluskontserdi piletid on müügis!


Alen Veziko kauaoodatud albumi “Ei ole öeldud tuulde” esitluskontserdid algavad 6. märtsil Mooste Mõisast ja lõppevad 15. märtsil Pärnus Ammende Villas.

6.märts kl 19 Mooste Mõis
8.märts kl 19 Taagepera Loss
9.märts kl 19 Vihula Mõis
11.märts kl 19 KUMU saal
12.märts kl 19 Tartu Athena Keskus
15.märts kl 19 Ammende Villa

Tallinnas ja Tartus esineb külalisena ROSANNA LINTS.

Akustiline album “Ei ole öeldud tuulde” on 15 aastat kestnud muusikutee tulemus, sisaldades lugusid, mida Alen on laulnud ja kirjutanud selle aja jooksul. Plaadil ja kontserdil kõlab paremik seni esitatud lauludest – Valgusfoorid, Eilne päev, Ei ole öeldud lihtsalt tuulde, aga ka Vastu müüri, Kaugelt maalt, Kuldne põld jpt.

Aleni saadavad laval:
Eduards Glotovs – kontrabass ja akustiline bass
Priit Sootla – klahvpillid,
Karl Juhan Laanesaar – trummid (v.a. Mooste ja Ammende kontsert)
Tallinna ja Tartu kontsertidel lisanduvad:
Laur Joamets – akustiline kitarr
Kristjan Matson – perkussioon

KUMUs toimub kontserdi livesalvestus, kuhu oodatakse rohket osavõttu!

Piletid eelmüügist 12 € Piletilevi ja Piletimaailma müügipunktides üle-Eesti, Moostes, Taageperas ja Vihulas ka kohapeal. Kontserdipäeval on pilet 14 €.
Info +372 505 9625.

26 veebruar, 2013

Video: Alen Veziko esitles Tartus uut singlit (15.12.12)

 Alen Veziko esitles Tartus oma viiendat singlit plaadilt «Öö kuulub meile». Seekord valiti singliks Aleni lugu «Teisipäev».
Vaata Reporter.ee videot:



 Allikas: Elu24

Alen Veziko salvestab akustilist plaati. (24.11.12)


"Ei ole öeldud lihtsalt tuulde" – just sellise pealkirjaga on Tartust pärit Alen Veziko kõige tuntum hittlugu ja ka tema järgmine album, mida praegu salvestatakse.

Tegemist on Alen Veziko esimese akustilise kogumikuga, kust võib leida uues seades ka juba tuntud lugusid, vahendab Kanal 2 "Reporter".


Allikas: Õhtuleht

Alen osales saates Õhtusöök viiele. (16.11.12)


 Foto: Meelis Tomson

Alen Veziko on laulja, kes teinud koostööd paljude mainekate Eestimaa lauljataridega, nii on ta tuuril käinud nii Luisa Värgi, Tanja Mihhailova kui Lenna Kuurmaaga. Mees on end ise üles töötanud, oma esimese plaadi andis ta välja täiesti omade vahenditega ning selleks kulus paar aastat. Hiljaaegu ilmus ka teine kauamängiv ning hetkel salvestatakse kolmandat. Praegu annab Alen kontserte koos bändiga ja on eluga Tartus rahul.

Retseptid
Esimene eelroog: Röstitud sai juustukreemiga
Vaja läheb:
riivitud suitsujuust
majonees
küüslauk
tomat
Valmistamine:
Sega kõik komponendid kokku ja määri saiale, hoia soojas ahjus ja serveeri!

Teine eelroog Kana-seenesalat
Vaja läheb:
kanafilee
kukeseened
värsked köögiviljad
maitserohelist
Valmistamine:
Prae kana ja kukeseened, sega kokku köögiviljade ja salatiga ning serveeri.

Pearoog: Seasisefilee veinikastmes
Vaja läheb:
seasisefilee
ürdid
kartulid
punane vein
kastmepaksendaja
toidukile
foolium
Valmistamine:
Maitsesta liha ürtide, soola ja pipraga, keera toidukilesse ja pane ahju küpsema. Mida kauem tasasel tulel küpsetad, seda mahlasem jääb. Ahjust välja võttes viiluta ja serveeri.
Kastme jaoks kuumuta vein ja lisa kastmepaksendaja. Serveeri.

Magustoit: Jogurt mee ja mandlitega
Vaja läheb:
Kreeka jogurt
mesi
mandlilaastud
Valmistamine:
Pane klaasi põhja jogurt, peale mesi ning kaunista mandlilaastudega. Maitse muutub kui segada.

Videot saab vaadata siit: http://www.tv3play.ee/play/287909/

Allikas: TV3

Alen Veziko 13 aastat kestnud suhe purunes. (04.10.12)


Alen Veziko 13 aastat kestnud suhe purunes<br>ErakoguLembelaulik Alen Veziko, kes kirjutanud mitmeid meelejäävaid laule nagu "Ei ole öeldud lihtsalt tuulde", on sunnitud sihitult mööda Eestimaad hulkuma, kuna tema väga pikaajaline suhe jooksis karile.

Päris tavalist hulkumist Alen siiski ei harrasta, nimelt otsustas hüljatud muusik hoopis jalgratta selga karata, töötegemisse väike paus teha ning Eestimaale ring peale teha. Suhtele sai saatuslikuks tormiline muusikukarjäär, tunnistab noormees ise.

"Mu elu on olnud kui karussell. Kõik need kontserdid ja veel plaat, mis ilmus - kõik see sai saatuslikuks mu 13 aasta pikkusele kooselule. Võtsin nüüd iseenda jaoks aega."

Artisti elu pahupool olevat Aleni sõnul see, et pidev elu ratastel loob olukorra, kus armastajad teinteisele võõraks. "Mina olen ikkagi põhisüüdlane, sest olen kodust ära olnud," jutustas Alen Kanal2 uudistesaatele "Reporter".
Allikas: Delfi

Alen Noorteraadios külas (02.10.12)


Alen läks jalgrattamatkale, et leida hingerahu. (15.09.12)


 Rahva seas populaarse romantilise laulu «Ei ole öeldud lihtsalt tuulde» kirjutas Alen Veziko oma kallimale. Hiljuti pidi aga Alen inspiratsiooni andnud naisest lahku minema. Hingerahu nimel võttis mees ette sihitu jalgrattasõidu mööda vihmast Eestimaad.


Vaata Reporter.ee videot!

Allikas: Elu24

Vihula mõisa Luisa ja Aleni kontserdi katkestas noormehe abieluettepanek. (03.08.12)


Möödunud neljapäeval katkestas Vihula mõisas Alen Veziko esinemise Eestis sündinud ingerisoomlane Vadim Pukkonen, kui ta astus publiku ette ja palus sealsamas oma neiu kätt. Neiu vastas abieluettepanekule jaatavalt.


Vihula mõisa ürituste ja kontsertide korraldaja Dina Kivi ütles, et nemad oli noormehe plaanist teadlikud ja mõis aitas organiseerida uhke kaariku, millega noored peale kontserti lahkusid, kirjutab Virumaa Teataja.

Kivi sõnul pole see esimene kord, kui nad on noormeestel aidanud teha ettevalmistusi tähtsa küsimuse küsimiseks, kuid nii avalikult ei ole ühelegi neiule Vihula mõisas abieluettepanekut veel tehtud.
Allikas: Õhtuleht

Käepalumine Vihula mõisas pani publiku nutma. (31.07.12)


Ingeri soomlane ei häbene oma tundeid näidata.


Eestis sündinud Vadim Pukkonen katkestas Virumaal Vihula mõisa Alen Veziko kontserdi, läks ise publiku ette ja tegi siis midagi ootamatut. Rahvas nuttis ja aplodeeris!

Allikas: Elu24

Alen Veziko kirjutas oma hiti köögilaua taga. (09.07.12)


Muusikud on ikka öelnud, et ega see laulukirjutamine päris nii ole, et istud maha ja hakkad lihtsalt noote ja sõnu ritta seadma. Selleks olevat ikka mingisugust sisemist impulssi vaja. Näiteks Alen Veziko kirjutas oma seni suurima hiti köögilaua taga ja oma armastatud naisele.

Vaata Reporter.ee videot!

Allikas: Elu24

Tõnis Erilaiu plaadiarvustus stuudioalbumile "Öö kuulub meile" (30.06.12)


Alen «Öö kuulub meile» (EAU & Alen Veziko)

Ma ei taha üldse õel olla, kui kirjutan, et ühe superstaarisaatest pudenenu kohta on see täiesti kobe plaat. Igal juhul parem kui eelmine. Tont seda üldse teab, mis ühe pealtkolmekümnese ja mõnda aega juba lavalaudu kulutanud mehe sinna superstaaripürgijate sekka viis. Selle sammu otstarbekus jäägu küll tema enda otsustada. Me räägime siin ju värskest heliplaadist «Öö kuulub meile», eks ole.

Tunnistan, et olen ise pisut särtsakamate ja kiiremate palade austaja, mistõttu esmakuulamisel jäid kõrvu avalugu «Printsessike» ning «Hommikupoole ööd» ja «Keegi veel». Eks mõni ütleb siinkohal, et nood kõige lihtsamad - aga mida muud sa ajaviitemuusikast ikka otsid. Ei hakka ju ette kujutamagi, et Alen (Veziko) läheks selle plaadiga maailma vallutama. Pigem Eesti suviseid kontserdipaiku, mille tarvis ka heliplaadi väljaandmispäev maikuusse oli timmitud.

Siin on meil ka mitmes mõttes kodukootud (tarvitan seda sõna teadlikult jälle mitte õelas tähenduses) väljaanne - kõik lood esitaja enda kirjutatud ja kodustuudios salvestatud. Ehk siis kokkuvõttes: selline Harju plussmärgiga keskmine, ei vapusta, aga kuulata tasub küll. Eelis ongi vist selles, et kõlbab kõrva ka ilma videota. Ega muidu «Reporter» paari pala (näit. «Suvi kuum») siit ei kasuta.

Üks küsimus niisiis jääb: kui Alen just nimelt teatrivoorus välja langes, kuidas ta ikkagi laval pilke püüab? Eks suvel näe. 7. juulil läheb tuur lahti.

Hinne: 4

Allikas: Õhtuleht

Äpardusi, mis juhtunud esinemiste käigus (27.06.12)


Alen Veziko: olen enne esinemist lifti kinni jäänud!

Suvereporteri üks tunnusmuusikaid on juunikuus olnud Alen Veziko ja tema bändi repertuaarist. Aleni lugu ,, Jupiter ja Maa!” kõlab saate lõputiitrite taustaks.

Allikas: Reporter.ee

Alen aitas Lauri Liivil tema loo "Poolel teel" valmis meisterdada. (10.01.12)


 Lauri Liiv: "Laulukirjutamine on vist keskeakriis minu moodi."

"Ma oli nagu väike laps kommipoes," kirjeldab laulja Lauri Liiv päeva, kui ta omakirjutatud looga stuudiosse läks. Et ta pole varem ise ühtegi laulu kirjutanud, sai stuudios käigust tõeline raputus. "See oli kultuurišokk! Kõiki neid puldinuppe nähes ja mis nende nuppude alt kõlab, läks asi keeruliseks – alustasime akustilisest versioonist, siis läks lugu kosmoseks ja siis tagasi kitarripopiks."

Liiv, kelle esiklugu "Poolel teel" kõlab nüüd Elmari raadio eetris ja on nähtav ka muusikaportaalis YouTube, polnud pikale lauljakarjäärile vaatamata siiani ühtegi laulu ise kirjutada proovinud. Möödunud aastal tuli murrang. Laul lihtsalt nõudis kirjapanekut.

"Mul on ennegi mõni meloodiajupp peas ringi käima hakanud, aga olen selle lihtsalt unustanud," ütleb Lauri naerdes. "Suve lõpus aga hakkas üks viis peas ringi käima ja enam ära ei läinud. See oli kui märk, et tuleb laul ära vormistada."

Kõik olnuks lihtne, kui Lauri poleks stuudiosse sattununa esimest korda elus tõelist võlumaailma kogenud. "Mul oli peas selge, mida ma tahan, aga ma ei osanud seda Alen Vezikole ja Peeter Sootsile seletada," kirjeldab ta päeva, kui end kogu stuudiokraami nähes lootusetu algajana tundis. Mis sest, et stuudios loo sisselaulmine pole kogenud muusikule mingi uudis – päris oma laulu puhul tundis ta end oma sõnul kui laps kommipoes.

Nii saigi Lauri loodud kargest meloodiast stuudios kõigepealt tõeline kosmos ja siis uuesti lihtne viis.

Puldinupud ja kõik see, mida nood puldid ühe meloodiaga teha võivad, võtsid laulja lihtsalt hingetuks. Viimne kui nupp tuli ära proovida. Toreduse pärast. Et siis lõpuks algusesse tagasi jõuda. "Hakkasin ju nullist pihta," muigab muusik, kes oma esikloo puhul tegi kõike esimest korda elus. Ka produtsenditööd.

Rääkimata siis sellest, et omaloodud meloodiale kirjutas Lauri sõnadki ise. Eesti keeles. "Ma ei oska laulusõnu inglise keeles kirjutada," ütleb ta, et valdab küll inglise keelt, kuid selles keeles kirjutada ei tihka.

"Tuttavad ei tundnud mind laval ära!"

Kummalisel ja ootamatul moel sündisid laulu sõnad samamoodi kui meloodia. Sõitis Lauri Vanemuise "Mary Poppinsi" proovist bussiga tagasi koju. Tartu ja Tallinna vahel aknast välja kiigates olid sõnad äkki peas olemas. "Kribisin need kohe märkmikusse," meenutab Lauri, kuidas ta bussisõidu aegu ühtäkki noore luuletajana tegutses. "Jajah, tõeline poeet!" naerab ta, et haaras märkmiku järele hirmust, et muidu kaovad nood pähe tulnud lausejupid lihtsalt meelest. "Värisege, Marie Under postuumselt ja Contra! Siit ma tulen!" naerab Lauri, tulvil eneseirooniat.

Seda, et Lauri hakkaks hooga mööda klubisid tiirutama, pole esikloo puhul oodata. Üks laul on vähevõitu, arvab ta. "Et teen sellest seitse erinevat remiksi, esitan need ära ja siis on kontsert läbi?" viskab Lauri nalja artistide pihta, kes sääraste remiksitrikkidega esinemisi sooritavad.

Võib-olla pole Lauril niisuguseid etteasteid vajagi. Ta on ju muusikalilaval tegija nii või teisiti. Teeb muusikalis "Mary Poppins" Bankside perekonna teenrina rolli, mille puhul jääb vaid õhku ahmida. Poolemeelne teener ja Lauri Liiv? Laval kohmerdavas punapäises veidrikus oli Laurit raske ära tunda. "Tuttavad inimesedki ei tundnud mind laval ära," naerab ta. "Tegu pole ju mahu poolest suure rolliga, aga ma teen seda hea meelega. Tõsiselt mõnus on vahepeal idiooti mängida!"

Et muusikalilaulmise-näitlemise ning kontsertide tegemise vahelt üldse laul sai tehtud, paneb Lauri uuesti muigama. "Laulukirjutamine on vist keskeakriis minu moodi?" naerab ta. "Äkki tulevad teine ja kolmas laul ka?"

Allikas: Õhtuleht

Superstaarisaatest pudenenud Alen Veziko: "Olin pettunud!" (21.03.11)


"Kas ma olin pettunud? Muidugi olin pettunud! Ma ei läinud sinna päris selle mõttega, et mind kohe välja hääletatakse," ei salga 31aastane laulja Alen Veziko, et oli löödud kohtunike otsusest jätta ta teise teatrivooru ukse taha. Kuigi ta olevat aimanud ette, et teda võib saates tabada sama saatus, mis varem näiteks Rolf Roosalu, Marilin Kongot ja Anne Lohot.

Pilt: Külli Rummel
"Ma olin suhteliselt kindel, et see niimoodi läheb, kuna Rolf ja teised tuntumad tegelased, kes on käinud, on ka kohe konkurentsist maha võetud. Aga proovida tasus ikka, kas või provokatsiooni mõttes," leiab Alen. Televõistlusel "Eesti otsib superstaari" sai talle peamiseks komistuskiviks see, et tal on ilmunud kaks albumit. Juba eelvoorust esimesse teatrivooru pääs tulnud tema sõnul vaid tänu kohtuniketrioga peetud suurtele läbirääkimistele.

Seni superstaarikonkurssi eiranud laulja otsus sel hooajal saates esimest korda osaleda oli spontaanne: "Ma ei tea, mul tekkis lihtsalt selline mõte ja ma tegin ära. Oli inimesi, kes ütlesid, et kuule, mine ikka. Aga see polnud väga ette plaanitud." Ent milleks aastatepikkuse muusikukogemuse pagasiga Alenile selline hüppelauavõistlus? Tunnistab ta ju isegi: "Enamik minu kuulajaid ja fänne ei saa üldse aru, milleks seda vaja oli. Nende jaoks on see veider."

Superstaarisaate Jõhvi eelvoorus selgitas ta Õhtulehe veebitoimetusele, et sooviks juurde võita tuntust: "Otsustasin, et kaua ma ikka Eestimaale seletan, kes ma olen. Kaua ma laulan kuskil nurga taga?" Tõepoolest, Alen on teinud koostööd näiteks Lenna Kuurmaa, Tanja Mihhailova, Heidy Tamme, Nele-Liis Vaiksoo, Lauri Liivi, Olav Ehala ja Jassi Zahharoviga, kuid nende nimed ütlevad üldsusele tunduvalt rohkem kui tema oma. "Võib-olla on asi selles, et see muusika, mida ma olen siiamaani teinud, ei ole mainstream?" arutleb nii solistina kui ka oma bändi Arktikaga lüürilist poppi ja rokki viljelev Alen.

"Kui ma saatesse läksin, siis küsisid ka produtsendid minu käest, miks ma seda teen. Mina ütlesin, et miks mitte. See inimene, kes seda saadet vaatab, ei ole minu muusikat mitte kunagi kuulnud. See on täiesti teine sihtgrupp. Mõtlesin, et võiks oma loomingut rohkematele inimestele tutvustada," jutustab ta.

Alen rõhutab, et mingeid majanduslikke kaalutlusi mängus polnud. "Räägime ühe asja selgeks: mina elan muusikaga väga hästi ära!" naerab ta. "Küsimus ei ole siinkohal üldse rahas, sest tööpuuduse üle ma küll kurta ei saa! Käin laval nii bändiga kui ka üksi – paindlik tuleb olla."

Laulis esimest korda žüriile

Kui ta oleks saates pääsenud edasi teise teatrivooru, stuudiovooru ja finaali, siis kas poleks olnud see mitte ebaõiglane verinoorte lihvimata teemantide suhtes, kel tulnuks temaga rinda pista? "Eks see ole fakt, et minul on kümme aastat kogemusi, ja mitte ainult Eestis, vaid ka välismaal – töötad täiesti võõra rahvaga ja esined suurematel lavadel, kui Eestis üldse püsti pannakse. Selge see, et seal on vahe sees, ja et see ongi üks põhjusi, miks meiesugused maha võetakse," arvab Alen.

Tema meelest on see aga Eesti eripära, et konkurss on suunatud pigem väga noortele lauljahakatistele. "Mujal maailmas tulevadki sealt lõpuks välja päris lauljad, kes hakkavad müüma miljoneid plaate, aga meil on see kuidagi teistmoodi. Näiteks Skandinaavias on minu teada osalejate keskmine vanus 30 kandis," võrdleb ta.

Saatesse mineku kahetsemiseks ta põhjust ei näe, sest sai juurde uue kasuliku kogemuse. "Sa lähed ja laulad, aga sinu ees ei ole mitte vaataja, vaid žürii. Seda kogemust ei ole mul varem olnud. Noorena olen küll käinud alustavate punkbändide konkursil, aga see oli pigem nagu ülevaatus, et esinesid ikkagi publikule ja nurgas oli keegi, kes hiljem hinnangu andis," meenutab Alen, kelle sulest pärit laulud olid küll varem võistlustules olnud, ent ta ise nende esitajana mitte.

Nüüdseks on ta juba topelt karastunud, sest võttis osa ka Tallinna valentinipäeva laulukonkursist ja tuli ballaadiga "Ei ole öeldud lihtsalt tuulde" võitjaks.

Allikas: Õhtuleht

Aleni intervjuu ajalehele Pealinn: Valentinipäeva laulukonkursi võitis naisele kirjutatud salalaul. 20.02.11



Konkursi võitja Alen Veziko esikoha üle rõõmustamas.
 Võidu toonud laul pidi minema raadiosse,
kuid Veziko hoidis seda tükk
aega salajas, et see kõlaks esimest korda just
valentinipäeva laulukonkursil
20.02.2011  Oliver Õunmaa

Valentinipäeva laulukonkursi võitja kirjutas parimaks osutunud laulu oma magavat naist jälgides.

Valentinipäeva laulukonkursi lõppkontserdile Nokia kontserdisaalis jagus publikut nii saali kui ka rõdudele. Pealtvaatajate seas võttis istet žürii – kõik puha tuntud muusikategelased. Särav prožektorivalgus tabas hetkeks dirigent Arne Saluveeri, helilooja Olav Ehala, eurolaulude lavale toomisega kuulsust kogunud Juhan Paadami, laulja Ithaka Maria Rahula ja podutsent Peeter Rebase. Lavale olid tausta laulma kutsutud selle ala nõutumad inimesed ehk Dagmar Oja ja Kaire Vilgats. Ürituse korraldaja, Lindakivi kultuurikeskuse direktrissi Katrin Siska kinnitusel ta prominente kohaletulekuks manguma ei pidanud. «Muusikainimesed on hingega oma eriala juures ja tulevad meeleldi sellistele projektidele appi,» ütles Siska. «Kõik on alati väga huvitatud, kui suurtes muusikaasjades osaleda saavad.»

Reeglite järgi pidid laulud rääkima armastusest ja olema eestikeelsed. «Ilmselt olete minuga nõus, et head eestikeelset laulu pole kunagi liiga palju,» lausus publikule linnapea Edgar Savisaar.

Ehtsad pulmad võistluslaval

Kümne finalisti seas oli nii tuntud kui ka seni tundmatuid nimesid. Elevust tekitas nooruke Kaia Köörna, kes ilmus lavale pruut-kleidis. Neiu esitas ise oma laulu «Peidan puudrisse pisaraid», mis rääkis tema eelnevast kurvast, kuid siiski õpetlikust armastusest. Pärast esinemist ei lasknud Siska Kaiat lavalt ära, palus tal silmad sulgeda ja ütles, et tulemas on üllatus. Lavale ilmus noormees, kes rahvale teatas: «Selle lauluga võitis Kaia Rootsi laeval minu südame ja ma tegin kõik, et tema südant võita. Alguses see muidugi libedalt ei läinud.» Siis aga pöördus noormees neiu poole ja lubas: «Enam iial ei pea sa oma pisaraid puudrisse peitma!» «Kibe!» hõikas seepeale juba asjade käiku aimama hakanud muusik Erich Krieger publiku hulgast. «Vara veel!» hõigati lavalt esialgu vastu. Kuid siis see sündiski – noormees palus kõigi pealtvaatajate silme all Kaia endale naiseks, ja neiu oli nõus! Naispublik oli heldimusest hullumas ning Siskagi ei saanud tükk aega erutusest üle. «Milline julgus!» imestas ta. «Mina poleks selle noormehe asemel küll julgenud nii suure publiku ees sellise asjaga hakkama saada.»

Järgmisena astus lavale Alen Veziko, nägus noormees heledas ülikonnas. «Esitan teile laulu, mis räägib mehe mõtetest hetkel, kui tema naine on uinunud ja mees oma eluga rahul,» rääkis Veziko. «Tunded annavad alati laengu millegi ilusa kordasaatmiseks. Laulu inspireeris mind kirjutama minu naine, kes praegu saalis istub. Teadku, et see laul on talle.»

«Vahel keset ööd ma mõtlen, et kallis, kas sa tead. Et kõik need öeldud mõtted ja kõik need kirjaread ei ole öeldud lihtsalt tuulde, et neid ei mäletakski aeg,» laulis Vezimo malbelt ja ilusal kõlaval häälel. Seejärel lõpetas ta salmi konkreetselt, justnagu kindlat lubadust andes: «Vaid need hoopis kõlaks suurelt taevalael.»

Kui salmide vahele kõlas veel ilus tšelloviis, tundus, et žürii oli juba oma valiku teinud. Ka rahva aplaus lauljale ei tahtnud lõppeda.

Esikoha tõid kogemused

Veziko võitu võis seletada tema suure kogemustepagasiga. «Minu muusikukarjäär käib juba kümnendat aastat,» ütles Veziko. «Mul on ka bänd nimega Arktika ja olen välja andnud kaks plaati.»

Konkursil osales Veziko tänu oma abilistele, kes konkursist teada said. «Kuigi minu laulust ei kostu kordagi sõna «armastus», on see siiski armastuslugu,» lausus ta ja lisas, et uued fännid võivad teda veelgi suurel laval näha ja kuulata: «Eriti suviti reisime kontserttuuridel 6000-7000 km kuus ühest Eesti otsast teise, lihtsalt reklaami tuleb jälgida.»

Interneti teel ja mobiilisõnumitega valis rahvas oma lemmikuks Marilyn Jurmani ja Karl Kanteri loo «Veel on aega». «See, et just rahvas mind armastab, on minu jaoks suur tunnustus ja meelitus, mille üle mul on hea meel,» ütles Jurman, kellel on vähemalt 20 laulu sahtlisse kirjutatud. «On hea, kui lõpuks saab lugusid ka laiemalt tutvustada. Olen oma laule enne ka kontsertidel esitanud, aga rohkem oma publiku, kes mind juba tunneb, mitte nii suure rahvahulga ees.»

Laval esines Jurman tantsutüdrukutega. Koos illustreerisid nad laulu kirevates retuusides tantsunumbriga, mis veidi kabareed meenutas.

Pärast kontserti käisid kõik peale võitjate õnnitlemas ka Siskat. «Praegu on pingelangus missugune,» ütles konkursi peaprodutsent. «Mul on hea meel, et kokkuvõttes kukkus nii tuur kui ka suurejooneline finaalkontsert hästi välja. Planeerisin neid asju lausa mitu korda ümber, ikka parima tulemuse nimel.»

Siska lubas, et järjekorras teine Tallinna lauluvõistlus ei jää viimaseks.

Kuidas jäite konkursi ja võistlejatega rahule?

Dirigent Aarne Saluveer

Rõõmustas, et oli palju noori, uusi tulijaid. Keegi peab ju uute talentide osas otsa lahti tegema. Me olime esikohtade suhtes üksmeelsed. Ka viis parimat eristusid selgelt ülejäänutest.
Järgmiseks korraks on mul soovitus: noored, kirjutage laule teemasse, rohkem ja pühendunumalt, preemiad on ju normaalsed.

Helilooja Olav Ehala

Välja oli kuulutatud armastuslaulude konkurss sõbrapäevaks. Eelvaliku tegemise ajal pidin mina küll tõdema, et paljud laulud sellele ei vastanud. Märkimisväärne osa oli kurvameelseid laule stiilis «sa läksid ära ja ma jäin üksi». Need langesid kohe välja, sest eeldasime optimistlikumat sõnumit, see tingimus oli ka konkursis sees. Tundub, et Eesti inimesed on ikka melanhoolsed ja kurvad isegi sellise rõõmsa teema juures.

Samas ei saa öelda, et kümne parima hulgas oli ainult inimesi rahva hulgast, nende seas leidus mitmeid tuttavaid muusikuid. Seda me eelvaliku ajal aga ei teadnud.

Eks paremad kohad olid natuke õnnemäng või loterii ka, ehk oleks teise žürii puhul teine tulemus tulnud.

Allikas: Pealinn.ee

Tallinna Valentinipäeva laulukonkursi võitsid Marilyn Jurman ja Alen Veziko (14.02.11)


Täna õhul Tallinnas Nokia Kontserdimajas toimunud Valentinipäeva laulukonkursi lõppkontserdil selgusid võitjad.

Rahvahääletusel kogus enim toetust Marilyn Jurmani "Veel on aega" ning žürii kõrgeima hinnangu pälvis Alen Veziko laul "Ei ole öeldud lihtsalt tuulde".

Teise koha sai "Kui mu rong on läin´d" - viis Teele Laas, sõnad Liis Kraak, esitajaks Janeli Truus ja kolmanda koha sai laul pealkirjaga "Tee nii, et oleks hea" - viis Tõnu Raadik, sõnad Maria Tenno, esitajaks Anna Darling.

Linnapea Edgar Savisaar ütles kontserti avades, et linnavalitsuse soov omal viisil kaasa rääkida kodumaise eestikeelse levimuusika loomisele on saanud rahva toetuse. Seda näitavat nii Nokia täismaja kui publiku huvi ning soe vastuvõtt lauluvõistluse maakonnatuuril.

Valentinipäeva laulukonkursi žürii koosseisu kuulusid Juhan Paadam, Aarne Saluveer, Olav Ehala, Ithaka Maria Rahula ja Peeter Rebane, kes valisid laulukonkursile laekunud 41-st laulust välja kümme finalisti, kes pääsesid lõppvõistlusele.

Marilyn Jurman<br><a class="imgSrcCapS" target="_blank" href="http://pilt.delfi.ee/user/DelfiPressifoto">Foto: Andres Putting</a>Lauluvõistluse juhendi järgi saab Valentinipäeva laulukonkursi võitja auhinnaks 20 000 krooni, paremusjärjestuses teisele kohale tulnud laulu autor 10 000 krooni ning kolmandale kohale tulnud laulu autor 6000 krooni. Rahvahääletuse võitnud laulu autor saab auhinnaks 9000 krooni.

Näib, et eurodesse peavad võitjad oma auhinnad ise kalkuleerima.
Galerii leiate SIIT

Allikas: Delfi

Laulja Alen Veziko sai hüljatud kassi päästeingliks (24.08.10)


Nädalavahetusel leidis Alen Kuremäe lähistel metsas seeni korjates metsa maha jäetud nälginud ja räbala väljanägemisega kassi.

Kiisu oli üsna räbala olemisega ja küllap metsikutelt loomadelt natuke rappida saanud. Suure südamega laulja tõi kiisu koju ning osutas talle vajalikku esmaabi. Endale Alen loomakest jätte ei saanud, kuna on kasside vastu allergiline.

Sestap otsustas laulja kodutule kiisule oma Facebooki konto kaudu uue kodu leida. Otsinguid kroonis eile edu. «Kassil kodu olemas ja tervis paraneb. Tänud inimestele, kes võtsid vaevaks aidata ja reageerida!!!» rõõmustab Alen Facebookis koos teiste kassisõpradega.
Allikas: Elu24

Laulja Alen Veziko päästis metsa jäetud kassi (24.08.10)


"Minu empaatiatunne ei lubanud jätta looma metsa surema," ütleb laulja Alen Veziko, kes kolm päeva tagasi Ida-Virumaal metsast sinna surema jäetud kassi leidis ning otsekohe päästetud kiisule Facebookis uut omanikku hakkas otsima.

"Inimestega oleks nagu lihtsam – nemad saavad endaga ise hakkama. Loomadega on teine lugu," lisab laulja. "Oleksin selle armsa kassi kindlasti endale jätnud. Ma ei tea isegi, miks. Armas oli. Aga olen allergik ja nii langes see variant ära." Kunagi oli lauljal leitud koer. "Aga tema on juba taevaste koerte juures," märgib laulja.

Kuid veel enne, kui laulja kassi pildi Facebooki üles riputas, lasi ta umbes aastavanuse looma tohtril üle vaadata. "Ta oli metsloomade käest natuke ikka räsida saanud, aga õnneks polnud midagi hullu. Vaid paar väiksemat haava tuli puhastada. Õnneks leidsin just täna (eile – toim) kiisule uue omaniku. Facebook töötab! Tuli välja, et tutvusringkonnast keegi just otsis oma vanematele maale kassi," on loomaarmastajast laulja sündmuste käiguga silmanähtavalt rahul.
Allikas: Õhtuleht 

"Naisi võiks naistepäeval meeles pidada, vahet pole, kas lillede või hea toiduga," julgustavad muusikud Alen Veziko ja Jaan Sööt. (6.03.09)


"Naisi võiks naistepäeval meeles pidada, vahet pole, kas lillede või hea toiduga," julgustavad muusikud Alen Veziko ja Jaan Sööt mehi ülehomsele naistepäevale mõtlema. Ja kinnitavad, et üks "mehine" roog lisab argiõhtulegi pidulikkust.

Alen Veziko ja Jaan Sööt ise on kokkamisega sinasõbrad ning seetõttu nad oma kalleid naisi toiduga ei üllata, vaid eelistavad neid rõõmustada lilledega. Küll aga on nad valmis Õhtulehe palvel soovitama meestele mõnd lihtsalt valmivat rooga.

Projekti brigadiriks saab Alen.

Toidutegemisel on põhiline vaba käsitlus

Käib kähku: «Kana valmib kiirelt,» kinnitab Alen (pildil paremal)
 fileetükke pannile pannes. Samal ajal keeb ka pasta pehmeks, nii et
 Jaan peab salatit tehes tempot tõstma.
Lahkele lubadusele vaatamata ta enne kohtumist poodi siiski ei jõua ning haarab kaasa selle, mis kodus külmkapis leidus. Õnneks sellest pastaroa "Pühendusega naistele" valmistamiseks ka täiesti piisab.

Nimi pole roal juhuslik – sama nime kannab ka kontserdisari, millega Jaan ja Alen naistepäeva paiku Eesti eri paigus naisi rõõmustavad.

Kindlat retsepti mehed kellelegi ette ei anna. Sest, nagu ütleb Jaan Sööt – toidutegemisel on põhiline tegevuse vaba käsitlus.

Pastaroa valmistamine algab makaronide valikust. Alen Veziko sõnul ei maksa panustada kõige odavamatele, sest need kipuvad pudruseks keema. "Parem kulutage poes paar-kolm krooni rohkem, kuid siis on ka kindel, et saate hea asja," ütleb ta selgituseks.

Seni, kui vesi keema läheb, tükeldab Alen kanafilee ja praeb selle pannil küpseks. "Kana valmib kiirelt," kiidab ta, ise hoogsalt pannil tükikesi segades.

Parem natuke krõmps kui päris puder

Alen meenutab, et naistepäev on temale tähtis olnud lapsest peale. Ta ema armastab ikka rääkida lugu, kuidas viieaastane pojake teda naistepäeva hommikul kummelitee ja küpsistega üllatas.

Jaangi nendib, et naistepäev on talle oluline juba lapsepõlvest saati, sest tol ajal oli see naiste jaoks kõige tähtsam päev aastas. Ning aegade jooksul on ta seda tähistanud väga mitut moodi.

Alen on vahepeal kanafileele lisanud pool paprikat ja kaks šampinjoni ning praeb needki kergelt küpseks. Makaronide keemist jälgides utsitab ta Jaani paprikat ja hiina kapsast salatiks lõikuma. Nuga käes, uurib Jaan Alenilt, kuidas too tavaliselt toorest kraami tükeldab. Alen soovitab Jaanil toimida nii, nagu ta ise soovib, kuid kaaslase kätetööd jälgides ei jäta kommenteerimata, et tema oleks teisiti teinud.

Ja tunnistab siis, et tegelikult ei tohiks ta teist üldse õpetada, sest Jaani hommikune jutt, kuidas ta päev varem parti oli valmistanud, jättis Alenile väga sügava mulje.

Kuigi mõlemad mehed on elu jooksul teinud ka udupeeni roogi, soovitavad nad köögivõõrastel meestel naisi üllatada just lihtsate toitudega. Kas või maailma kõige lihtsama hommikusöögiga, milleks Aleni kinnitusel kulub vaid seitse minutit.

Maitsestamise saladus peitub sulatatud juustus

Vahepeal on makaronid parajalt pehmeks keenud. "Pastaroa makarone ei tohi pudruks keeta, pigem peaksid nad olema natuke krõmpsud," õpetab Alen ja kurnab makaronidelt liigse vee.

Seejärel soojendab ta vahepeal jahtunud kanafilee-paprika-šampinjonisegu ja segab selle makaronide hulka.

Siis võtab ta karbi sulatatud juustu (seentega pastaroa juurde on Alen valinud kukeseenemaitsega Merevaigu) ja topsi rõõska koort, segab need makaronidele juurde ning tõstab tagasi pliidile väikesel kuumusel podisema. Hoogsalt segades kontrollib ta, et sulatatud juust ikka korralikult pastaga seguneks.

Veidi raputab Alen potti ka soola. "Selle roa maitsestamise kogu saladus seisnebki Merevaigus, peale soola pole hädapärast tarvidust muud siia lisada," selgitab ta ja hoiatab, et karmidele kaalujälgijatele see roog ei passi – kaloreid on kõvasti.

Naistepäev võib jätkuda teisipäevalgi, sest pastarooga sobib järgmisel päeval ka soojendada. "Mina panen pastaroa pannile ja lisan siis sellele veidi piima. Võib ju ka koort või võid panna, kuid see annaks roale liialt rammu," õpetab Alen ja on kindel, et valmis sai just selline mõnus itaaliapärane toit, mille eest restoranis küsitakse päris palju raha.

Ja ütleb lõpetuseks: "Kui see kõik teile ei maitse, siis ma ütlen, et maitse üle ei vaielda." Kuid üks mis kindel – sellise maitsva ja toitva pastaroa valmistamisega saab julge pealehakkamise korral hakkama ka kõike köögivõõram mees.
Allikas: Õhtuleht

Jaan Sööt ja Alen Veziko pühenduvad naistele. (9.02.10)


Märtsis esinevad üheksas kenas Eestimaa kohas naistele Jaan Sööt ja Alen Veziko, esitades tuntud laule nagu "Videvik", "Unustuse jõel", "Aed", "Vastu müüri", "Vala veini", "Make-up", "Ma kaeban naiste peale", "Telegramm", "Kaugelt maalt" jmt.
Jaan Sööt ja Alebn Veziko lähevad koos tuurile.
foto: Promo

Jäääärt vedav ja Lindpriides osalev Jaan Sööt toob kontserdi korraldaja teatel reeglina alati saali rahvast täis. Tuntud ja tunnustatud, äsja 45 aasta juubelit tähistanud artist on eesti muusikataevas säranud üle poole oma elust.

Sööt õppis konservatooriumis ja Heino Elleri nimelises muusikakoolis muusikateooriat. Pärast seda töötas ta Eesti Rahva Muuseumi vanemteadurina. Aastail 1994-2000 oli Sööt Viljandi kultuuriakadeemia muusikaosakonna õpetaja. 2004. aastast töötab ta Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumis kitarriõpetajana. Mullus ilmus Söödil esimene sooloplaat "Iseendale".

Alen Veziko on osalenud paljudes kontsertprojektides ja kaasa teinud mitmes kontserdisarjas. 2009. aasta veebruaris andis Alen oma esimese soolokontserdi väljaspool Eestit.

Mullu märtsis ilmus Veziko originaalloomingust koosnev debüütalbum "Klaasist maja". Mais andis noormees koos saateansambliga edukalt kuus emadepäeva kontserti ja suvel osales ta Lenna Kuurmaaga tuuril "Muinasjutt sinilinnust".

Läinud aasta lõpus osales Veziko koos Andre Heina, Ingmar Päidi ja Kristjan Matsoniga tuuril "Jõulud on teel ...". Õige pea peaks noormehel ilmuma akustiline plaat "Laulda meil oma laul", millel kõlavad neljahäälses seades Aleni, Andre ja Ingmari omalooming koos neile tähtsate tuntud lauludega.

Jaan Söödi ja Alen Veziko naistepäevatuur

Kolmapäeval, 3. märtsil kl 19 Tallinna okupatsioonide muuseumis.
Neljapäeval, 4. märtsil kl 19 Viljandi kultuurimajas.
Reedel, 5. märtsil kl 19 Türi kultuurimajas.
Laupäeval, 6. märtsil kl 19 Sagadi mõisas.
Pühapäeval, 7. märtsil kl 17 Tartu Athena keskuses.
Teisipäeval, 9. märtsil kl 19 Pärnu Tervise kultuurikeskuses.
Kolmapäeval, 10. märtsil kl 19 Keila kultuurikeskuses.
Reedel, 12. märtsil kl 19 Saka mõisas.
Laupäeval, 13. märtsil kl 19 Taagepera lossis.

Allikas: Postimees

Alen tuuritab sõpradega mõisates ja villades. (4.12.09)


Praegu tuuritavad (pildil vasakult) Kristjan Matson, Alen Veziko, Andre Hein ja Ingmar Päid kontserdiga "Jõulud on teel" mööda Eestit. Toimumispaigaks on valitud Eesti mõisad ja villad, mille interjööri akustiline jõulukontsert eriti hästi sobib.

Alen Veziko lubab kõigile kontserdile tulijaile nii vokaalselt kui ka instrumentaalselt kõrgtasemel etendust – neljahäälses esitluses saab kuulda paljusid tuntud jõululaule. "Vean kihla, et publik neid kaasa laulmata ei saa," muheleb Veziko jõululauludele mõeldes. Kristjan Matson lisab naerdes, et publiku laulmine on kavasse lausa sisse kirjutatud. "Ja kui ei laula, siis on saalis vaikus. Ja piletiraha ei saa keegi tagasi," mugistab Veziko naerda. Jõululauludele lisavad vürtsi ka nende enda sooloprojektidest tuntud muusika ja originaallooming.

Allikas: Õhtuleht

Alen Veziko: "Mina oleksin surnud – lihtne füüsika," nendib Alen (4.12.09)


"Kui ma silmad lahti tegin, sain aru, et asi on halb – minu küljes oli liiga palju voolikuid," meenutab muusik Kristjan Matson kahe ja poole aasta tagust ärkamist haiglavoodis. Pärast paraplaaniga allakukkumist pidi ta jätma oma töö metsasarvemängijana Vanemuise teatri sümfooniaorkestris, kuid trummarina tegutseb endiselt.

Pärast haiglavoodis ärkamist hakkas juhtunust arstide ja sõprade suu kaudu Kristjani teadvusesse jõudma eri infokilde. Mehe viimane mälupilt jääb traumapunkti, kus tal kääridega kahelt poolt rõivaid seljast lõigati.

Enne seda oli tavaline suveõhtu Leigol, kus ühes sõpradega kala püüti ja saunaõhtut plaaniti. "Et õues oli hea lennuilm, tekkis mõte ka paraplaaniga lendamist proovida. Puri olemas ja traksid ka, vaja oli mehi, kes aitaksid lendajat tõmmata," meenutab 28aastane kahe lapse isa Kristjan paari aasta tagust õhtut.
MEENUTAB ÕPPETUNDI: «Minule on nüüd selge: elu tuleb elada nii, et saaks tegelda asjadega, mida tahad teha,» kinnitab Kristjan Matson (vasakul). Tema kuue kuune tütar oli õnnetuse hetkel alles sündimata. Alen Veziko oli aga sõbra kõrval nii õnnetusehetkel kui ka praegu.  (Aldo Luud)

Kriisikäitumisel on piirid

Telefonikõne bändikaaslasest sõbrale Alen Vezikole (29) täitis oma eesmärgi ja temagi saabus Leigole mõttega elus esimest korda paraplaaniga lendamist proovida.

"Jõudsin kuus-seitse katset teha, siis tuli ootamatu tuulekeeris ja ma alla kukkusin," meenutab Kristjan.

Ülejäänut meenutab Alen – hinnanguliselt umbes kaheksa meetri ehk neljakorruselise maja kõrguselt alla kukkunud Kristjan teab vahepealset vaid sõpradelt kuuldu järgi.

"Mina olin kõige kaugemal. Röökisin varem kohale jõudnud sõpradele, et nad teda ei liigutaks," kõneleb Alen. Kohalejõudnuna ei saanud ta esmalt aru, kas sõber on elus. Kui pulss käes, tegi Alen enda sõnul elu rekordi 100 meetri läbimises – umbes nii kaugel mäe otsas oli auto ja selles telefon.

"Olen ka varem ja hiljem päästeteenistusse helistanud ja tean, et seal hakatakse justkui ajaviitmiseks igasuguseid kummalisi asju küsima. Nüüd küsiti vaid, kas see juhtus Lutikel," kiidab Alen 12 minutiga kohale jõudnud Otepää kiirabi operatiivsust.

Kiirabi kohalejõudmiseni suutis Alen kaine meele säilitada ja hinge vaakuvat sõpra toetada täpselt nii palju kui tarvis. Näiteks kui maas lamav Kristjan šoki tõttu värisema ja vappuma hakkas, hoidis ta teda kinni – et sõber end rohkem ei vigastaks.

"Aga nagu kiirabi tuli, lasin ma samuti jalga," nendib Alen, et inimese kriisikäitumisel on ka piirid.

Haiglas tegi trenni telekapuldiga

Operatsioonilauale jõudnud Kristjani kallal askeldasid arstid kuus tundi. Selle ajaga saadi poiste sõnul suuremad asjad kokku lapitud. Hulgitraumasid saanud Kristjanit hoiti aga kümme päeva sundkoomas, arstid konstrueerisid teda tükk haaval tervikuks tasapisi hiljemgi.

Pärast kümnepäevasest unest ärkamist ei julgenud Kristjan tükk aega magama jääda. "Kartsin, et uinun uuesti nii pikaks ajaks. Pealegi tekitasid hingamisaparaadi voolikud kurgus okserefleksi kohe, kui suikusin," meenutab ta. Kuidagi suutis Kristjan tema magamatuse pärast muretsevale õele selgeks teha, et kuna ta rääkida ei saa, peab oma mure kirja panema. "Õde vaatas mind imeliku näoga – millega ma küll kirjutada plaanin, kui endal on mõlemad käed katki," muheleb Kristjan nüüd. Sest kohti, mis kukkumise tõttu katki olid, oli terveksjäänuist ilmselt rohkem.

Praegu muheleb ta, et tema keha hoiab koos nii palju metalli, et lennujaama minnes peaks arstilt tempel kaasas olema. "Aga ega ükski traat või polt mind küll kuidagi ei häiri," kinnitab ta.

Küll pidi Vanemuise teatri sümfooniaorkestris metsasarve mänginud Kristjan õnnetuse tõttu sellest tööst loobuma. "Mul olid mõlemad lõualuud katki ning üks on nüüd veidi tagapool. See mõjutab huulte asendit ja nii korralikult puhkpilli mängida ei saa," selgitab Kristjan.

Õnnetuses said kannatada ka käed. Esialgu oli kahtluse all ka jätkamine trummarina (just selle järgi teatakse Kristjanit näiteks ansamblist Nukker Kukeke).

Alen meenutab muiates, kuidas haiglas õde imestas, miks Kristjan juba kolmandal päeval pärast ärkamist telekapulti käes üles-alla liigutab. "Minu jaoks polnud küsimust – tegu on ju trummariga, ta treenis oma kätt," lausub Alen.

Tänu usinale harjutamisele oli Kristjan laval tagasi juba kahe aasta eest detsembris ehk pool aastat pärast õnnetust.

Lendama pidanuks Alen

"Juhtunu pani meid kõiki eluväärtusi ümber hindama. Kümme esimest päeva olime koos," meenutab Alen toda aega. Temal oli mõtteainet eriti palju, sest tegelikult olnuks olnud tema kord lennata. Lendama läks aga kleenuke Kristjan, sest traksid olid tema mõõtu.

"Mina oleksin surnud – lihtne füüsika," nendib Alen.

Aastate eest Elleri muusikakoolis kohtunud ja mitu ühist muusikaprojekti teinud sõbrad tunnistavad, et õnnetus muutis neid lähedasemaks ja näitas, kui olulised on sõbrad. Nii õnnetuse ajal lähedasi (näiteks Kristjani kolmandat kuud lapseootel naist Annikat) toetades kui ka hiljem sõbra ratastooli esimeselt neljandale korrusele ja sealt siis jälle tagasi alla tassides.

Kristjan on rahul, et muusika jäi tema ellu ka pärast õnnetust. Kuigi mõni senine tegevus on ära langenud, on juurde tulnud ka uusi – näiteks meelelahutusturundus oma ettevõttes Lambert Productions OÜ.

"Minule on nüüd selge: elu tuleb elada nii, et saaks tegeleda asjadega, mida tahad teha. Kohustuslikke asju tuleb ka teha, kuid täpselt nii vähe, et ülejäänud aeg kuluks meelepärasele," kirjeldab Kristjan oma õppetundi.

Ja toob näiteks paljud pereisad, kes päevast päeva räägivad, kuidas nad kohe kalale lähevad. "Aga siis on äkki 20 aastat möödas ja kalale pole need mehed ikka jõudnud," muigab Kristjan.

Tema meelepärast edasi ei lükka. Kuid lendamise asemel keskendub ta nüüd mõnda aega maisele ja vee peal toimuvale.

Allikas: Õhtuleht

Alen Veziko: "Autoriplaat on mulle kui oma laps" (1.08.09)

SAI HOO SISSE: Septembris plaanib
 Alen taas stuudiosse kolida, et salvestada sooloplaat oma
senisest kontsertrepertuaarist.  (Mati Hiis)

Kes on see salapärane noormees, kes Lenna Kuurmaaga kahasse kontserte annab ja kelle võimsat häälematerjali kuluaarides kiidetakse? Alen Veziko pole tahtnud osaleda ei «Kahes taktis ette» ega superstaarikonkursil.

29aastane ja kaheksa aastat tõsisemalt muusikaga tegelnud Alen Veziko vormistas aastate jooksul kogunenud loomingu alles tänavu esikplaadile, mida peab oma suurimaks saavutuseks. «See on sada protsenti minu looming. See on töövõit. Seal on minu lood, minu tekstid, väga paljuski ka minu seaded ja olen selle ise lindistanud, nii et võin öelda, et see on minu laps.»

Palju lugusid jääb sahtlipõhja

Viimased kolm aastat on Alen elatunud vaid laulmisest. «Ma ei kujuta ette, et muudaksin tänasel päeval professiooni.» Meenutades esimest kokkupuudet muusikaga, pingutab Alen mälu: «Oi jah, see oli nii ammu. Läksin muusikakooli viieaastaselt. Kuna mu ema on teatris (Vanemuine –K. A.) laulja, oli meil kodus klaver, mida oma aruga mängisin, kui olin veel päris väike. Olen teatris kasvanud, ma olen teatri laps.» Ise on Alen kooriliikmena osalenud kahes Vanemuise lavastuses: ooperis «Carmen» ja muusikalis «Oliver Twist».

Tartu Tamme gümnaasiumi muusikaklassis käinud Alen mõistab mängida klaverit, saksofoni, fagotti ja kitarri. Praeguses bändis Arktika käsitseb solist klahvpille ja kitarri. «Kui ma kirjutan, siis klaveri taga. Sügava tähendusega pill on minu jaoks ikkagi klaver,» paljastab ta oma eelistuse.

Laululoojana proovis Alen kätt juba algkoolis. «Need polnud isegi lastelaulud, vaid väga algelised katsetused. Selle väärtus, mis sa kolmandas klassis kirja paned – kui sa just Mozart ei ole –, on tühine,» ei hinda ta esimesi lookesi kõrgelt.

Eeskujudest rääkides toob Alen välja rokilegendi Queen: «See bänd on mind väga palju mõjutanud. See kujundas mu armastuse mitmehäälse laulu vastu.» Seda kasutab ta tihti ka oma lugudes. «Mulle meeldib ise kõik hääled sisse laulda. See valmistab stuudios naudingut.»

Alen teeb oma lauludele nii sõnad kui ka viisi, seda kusjuures üheaegselt. «Kirjutan terve loo korraga. Olen tähele pannud, et kui lugu pooleli jääb, siis ei lõpeta ma seda tõenäoliselt kunagi, välja arvatud mõnel üksikul korral, kui vanu asju üle kuulan ja need mulle tõesti meeldivad. Siis tuleb jõuga lõpuni suruda.» Ta usub, et selliseid lugusid on kindlasti kümneid, kui mitte rohkem.

«Ma ei ole kunagi väga palju konkurssidel käinud. Ma isegi ei tea, miks,» on Alen jätnud vahele noortele muusikutele heaks hüppelauaks olevad võistlused «Kaks takti ette» ja «Eesti otsib superstaari». 2001. ja 2002. aastal võitis ta aga noorte muusikafestivali «WintFest» laulu kategooria. «Osalesin, kuna tundsin inimesi, kes seda korraldasid. Kindlasti andis see tol hetkel enesekindlust,» ei kahetse ta kogetut.

Enam soolo- kui bändiesinemisi

Kui 2006. aastal nõukogudeaegne menubänd Repriis ansambli endise juhtfiguuri Viljo Tamme juubeli puhul taasloodi, sai 11-liikmelise kollektiivi eeslauljaks just Alen. Enam bänd ei tegutse: «Seda sai tehtud projekti korras.» Mullu kevadel lõi laulja koos klahvkamängija Priit Sootla, kitarristi Karel Kasaki, ja trummari Andres Miku, bassisti Kristo Matsoni ja löökpillimängija Kristjan Matsoniga bändi Arktika, kellega üllitatigi veebruaris album «Klaasist maja». Siiski esineb Alen rohkem sooloartistina, sest bändimaterjali live’ide järele on väiksem nõudlus kui tema senise kontserdikava järele.

Kutsus Lenna endaga tuurile

Juulis tuuritas Alen Lenna Kuurmaaga mööda Eesti mõisaid, esitades laule siinsest filmiklassikast. Koostöö sai alguse uitmõtte ajel. Pärast edukat akustilist emadepäevatuuri otsustas Alen, et suvel tuleb kontsertidega jätkata. «Alati on huvitavam, kui on mitu solisti. Kuna Lenna on minu jaoks väga sümpaatne laulja, tuli mõte, et helistaks ja küsiks, on ta vaba ja huvitatud,» selgitab Alen, kes ei tundnud Lennat üldse. «Kahe päeva pärast saime kokku, kolme päeva pärast oli juba kindel, et tuleb tuur.» Filmimuusikast oli küll raske duette leida, aga just need on Aleni meelest kontsertide pärl. «Kohandasime mõned lood duettideks.»

Allikas: Õhtuleht

Alen Veziko: Inimestel on liiga palju vaba aega. (24.07.09)

Alen Veziko
Foto: Erakogu

Sel nädalal ütleb ajakirjas Naised oma mehesõna laulja Alen Veziko.

Alen Veziko (29) on laulja, kes kirjutab ja esitab meloodilist ning lüürilist pop- ja rokkmuusikat, aga kelle laule ei meenu esimese hooga ühtki. Hiljuti nägi ilmavalgust Aleni debüütalbum “Klaasist maja” koos ansambliga Arktika. Juulis astub seni veel üsna vähetuntud Alen üles koos ninja-staari Lenna Kuurmaaga, esitades kõigile tuntud armastuslaule kontserdituuril “Muinasjutt sinilinnust”. Ehk tuleb siis ka suurem tuntus.

Mille eest seisab feminism?
Selle eest, et NAINE võiks teha esimese sammu ja maksta restoranis oma arveid. Hiljaaegu, kui mu sõber luuletaja kohtusse kaevati, sain teada, et feministid jälgivad soolist võrdõiguslikkust ka laulusõnades ja luules. Kohati on tunne, et inimestel on liiga palju vaba aega.Millisele naisele tänaval järele vaataksid?
Mulle meeldivad iseloomuga ja iseteadlikud naised, kes teavad, mida nad väärt on,  ega karda seda välja näidata või ära kasutada. Aga järelevaatamiseks pole palju vaja: pikad jalad, lühike seelik jne. Millal viimati mõne naise peale vihastasid ja miks?

Eile. Mind ajab täiega endast välja, kui naised ei suuda ära otsustada ja heietavad üht ja sama probleemi lõputult. No ei ole vahet, kas käterätikud on kollased või punased või isegi sinised, peaasi, et nad olemas on.

Millised on Sinu jaoks naistetööd?
Tikkimine ja heegeldamine.

Millist omadust Sa naiste juures kadestad?
Võimet teha miljardärist miljonär. Seda ei suuda enamasti ei börsid ega kehvad investeeringud. Aga üks sulnis tütarlaps…

Loe lisa ajakirjast Naised
Allikas: www.naistemaailm.ee

Kuigi lava ees kallas vihma, laulsid noored lauljad Alen ja Lenna edasi (21.08.09)

Kuigi lava ees kallas vihma, laulsid noored lauljad
Alen ja Lenna edasi (Korraldaja foto)

Kui Rein Rannapile tekitas suuri kahjusid äikesevihm ja pillid läksid hukka, siis Lenna Kuurma ja Alen Veziko andsid vihma kiuste kontserdi ära.

Eile õhtul Jänedal toimunud kontserdil oli küll oodatust vähem rahvast, ent ei kuulajad ega esinejad lasknud end segada. Vihmavarjude ning keepide alla varjunud kontserdikülalised nautisid kontserti vaatamata tibutavale taevale.

Kuulajad ei lasknud end vihmast häirida (Korraldaja foto)
Lenna ja Alen esitavad oma ühisel suvetuuril tuntud lugusid Eesti filmiklassikast.
Allikas: Õhtuleht

Lenna Kuurmaa läheb tõusva staari Aleniga suvetuurile (28.05.09)


Suvel saab mitmelpool Eestis nautida kontserti "Muinasjutt sinilinnust", kus Lenna Kuurmaa ja Alen Veziko esitlevad Eesti filmidest tuntud muusikat.

"Kui on meri hülge hall", "Muinasjutt Sinilinnust","Saatus naerdes homse toob", "Valge aurik" on vaid mõned lood, mida noored lauljad esitavad, kirjutab tartukontsertkorraldus.ee.

Lauljaid saadab ansambel akustilistel pillidel.
Allikas: Õhtuleht

Emadele laulab Alen Veziko (02.05.09)


Tartu Kontsertkorraldus märgib 10. mail tähistatavat emadepäeva kontsertide sarjaga „Su ema ehk teab ...".

Läbi aastakümnete emadele lauldavatest lauludest koostatud kava esitatakse kolmapäeval, 6. mail kell 19 Tallinnas Mustpeade majas, neljapäeval, 7. mail kell 19 Tartus Athena keskuses, reedel, 8. mai kell 19 Otepää kultuurikeskuses, laupäeval, 9. mail kell 19 Pärnu Ammende villas ja pühapäeval, 10. mail kell 18 Taagepera lossis.

Laule, nende hulgas „Kaugelt maalt", „Põgenevad unenäod", „Butterfly", „Vildist kübar", „Su ema ehk teab", „Ei kunagi ei iial keegi", „Naerjad vihmas", „Eilne päev", „Vala veini" ja veel paljud teised, esitab Alen Veziko koos saateansambliga, milles mängivad Karel Kasak, Kristo Matson ja Kristjan Matson.


Alen Veziko on professionaalsel tasemel tegelnud muusikaga ligi 8 aastat, esinenud koos Jassi Zahharovi, Nele-Liis Vaiksoo, Heidi Tamme ja ansamblitega Apelsin ja Fix. Kes eesti kerges muusikas enam kodus, mäletab, et mullu osales Alen Saku Suurhallis toimunud ansambli Fix juubelikontserdil, ka oli ta kaastegev telesaate „Tähed muusikas" erisaates „Fix 40".

Omaloomingust ilmus festivali "Wintfest" mitmekordsel laureaadil äsja debüütalbum „Klaasist maja".

Allikas: Postimees

Tõnis Erilaiu plaadiarvustus debüütalbumile Klaasist maja (25.04.09)

Alen Veziko & Arktika «Klaasist maja» Tartu Kontsertkorraldus Noore tartlase debüütheliplaat, kuigi mees ise on aeg-ajalt vilksatanud kontsertidel ja kõlanud raadios-TVs. See on tartlaslik plaat, Emajõe servale kohaselt romantiline (kohati küüniline ka), pilte maaliv ja debüüdi kohta päris hea. Igal juhul jään huviga järge ootama – vana tõde, et teist heliplaati teha on märgatavalt raskem kui esimest.

 Hinne 4
Allikas: Õhtuleht

Alen Veziko Heidi Tammega laval. (16.12.08)

UPS!: Heidy Tamme duett noorukese laulja
Alen Vezikoga kiskus sedavõrd kuumaks, et Alen
 kogemata lauljanna seelikusaba peale astus ning
 lauljanna korraks ootamatusse situatsiooni asetas.
Aga ainult korraks.  (Mati Hiis)

"Aahh!" ehmatas saalitäis publikut Salme kultuurikeskuses, kui Heidy Tamme laval ühtäkki vaid sädeleva aluskleidi väel seisis. Hoogsa laulu ajal lendas tema volangidega pikk seelik põrandale. Lauljanna aga ei heitnud meelt ning laulis loo marulise aplausi saatel minirüü väel lõpuni.

"Oli jah selline seik, et läksime rokilikku pala pealkirjaga "Da Doo Ron Ron" esitades sedavõrd hoogu, et astusin Heidyle kogemata seeliku peale, mistõttu see tal seljast libises," tunnistab pühapäeval Salme kultuurikeskuses Heidy Tamme juubelikontserdil kaasa löönud nooruke muusik Alen Veziko. Pärast seda seika kiskus Alen korraks ka ise näost kaameks. Aga ainult korraks, nagu ta rõhutab. "Sest ega ka mina polnud laval esimest korda ja kontserdi käigus võib juhtuda nii mõndagi." Eriti kui muusikaga hoogu minna, lisab Alen. Numbri lõppedes võttis ta mahalibisenud seeliku džentelmenlikult põrandalt üles ja ulatas selle eesriide taha varjuvale Heidy Tammele. Nagu oleks seegi stseen üks osa eeskavast.

Heidy Tamme ütleb naerdes, et las igaüks arvab ise, kas seelikukaotamise number oli stsenaariumisse sisse kirjutatud või oli see siiski lavaline apsakas. "Selles mõttes ma ei kommenteerigi rohkem, nii nagu ta välja kukkus, nii kukkus. Ja seelik kukkus," muigab juubilarist laulja.

Staažikas artist ütleb, et laval oldud 45 aasta jooksul on esinemiste ajal juhtunud igasugususeid apsakaid. "Sest laval olles tegutseb mõte ju mitme asjaga korraga. Valgus, võimendus, orkester, tempod. Olen ju samal ajal ka lavastaja, kui seda õhtut läbi viin. Seega jah, apskaid on varemgi ette tulnud ja peab otsekohe reageerima, kuidas olukorrast välja tulla. Kohe, momentaalselt. Ei saa öelda, et oi-oi-oi, ahaa-haa, nihutiminek on vaja kohe likvideerida, kohe on vaja teha vigade parandus," ütleb Heidy. Lisaks seelikukaotamisele laulis ta üleeilsel kontserdil ennast korraks kinni loo "Minu südames sa elad" refräänis.
"See oli nii tore, et orkester ja saal hakkas otsekohe kaasa laulma, kui ma sellesse refrääni kinni jäin, ja mind õigete sõnadega toetama. Teisest küljest annavad sellised apsakad esinemisele värvi ja annavad tihtipeale tuleviku esinemiste tarvis mingeid ideid."

Heidy Tamme esimene tänukontsert pühapäeval Salme kultuurikeskuses läks täissaalile. Juba esimeste lauludega sütitas päikselist energiat kiirgav lauljanna publiku endaga kaasa laulma. Heidy särtsakal juhtimisel haaras publik (valdavalt vanemas keskeas ja hallipäine) üksteisel käe alt kinni ja merelainena õõtsudes kõlas ühislaul: "Kuid kes ei ihkaks olla veel kord vallatu ja noor..." Laulude vahel naerutas Heidy rahvast mõnusa huumoriga. Laval kõlasid ka duetid Boris Lehtlaane, Jassi Zahharovi, Uno Loobi, Tiit Pauluse ja Alen Vezikoga. Nii mõnigi pühkis aga vargsi pisara, kui Heidy pühendas laulu "Kui me lapsed on kord suured" publiku seas istuvale pojale.

Kontserdi lõppedes tänas Heidy Tamme publikut, kelle hulgas istusid ka tema Soome kolleegid ning lähedased, enda kirjutatud eesti- ja soomekeelse luuletusega. Publik aga tänas Heidyt marulise aplausi, sületäie rooside ja ühislaulu kordusesitusega.

Heidy Tamme astub oma juubeli- ja tänukontserdiga üles ka Tartu ja Pärnu publiku ees.
Allikas: Õhtuleht 

Alen Veziko, Andre Hein ja Margus Vaher esinesid Fix 40 juubelil V.H.V. nime all. (11.12.08)


Kui Fix tähistas 35. sünnipäeva, vannuti peaaegu käsi piiblil, et nüüd on kõik. Enam ühiseid noote pole. Hea mees, kes lubabki.Ehkki Fixi mänedžer Väino Land kirjutas pressiteate bändi ametlikust ja lõplikust laialiminekust valmis juba seitse aastat tagasi, on ta selle lauale tõstmisega venitanud siiani.

2003. aastal võis Land mainida, et Fix on tõesti laiali ja pole alates 1995. aastast teinud ainsatki uut lugu. Nüüd, 40. sünnipäeva eel võtsid Priit Pihlap ja Juhan Sütt ette ning kirjutasid verivärske loo "Iial ei saa vanaks keegi". Nii et ära iial ütle iial, Land. Uus lugu tahab sisse mängimist. Vahest ehk veel kümmekond aastat.

FIXI ASUTAJAKOOSSEIS: Pool pead Väino Landist, seejärel tundmatuseni välimust muutnud, sel aastal aasta õpetajaks tunnistatud Vello-Mart Kuurme, tagaplaanil naerab Mait Eelrand, lahkunud dirigendi Peeter Lilje vend Riho ja suursaadik Mart Helme.
Viie aasta tagused kontserdid said viimseni välja müüdud. Kuidas läheb tänavu, kui Land võttis julgustükina saaliks Saku Suurhalli? Fixile tulevad sinna appi samuti mitte enam puberteedieas, vaid 34aastane Apelsin (Tõnu Aare, Aleksander Vilipere, Argo Toome, Allan Jakobi, Jaan Arder ja Ants Nuut) ja vürtsiks ka noorema põlvkonna vokalistid V.H.V – see tuleneb nimedest Alen Veziko, Andre Hein ja Margus Vaher.

Sünnipäevalised ise aga lendavad peale koguni kahes koosseisus. Pioneerirühmana päris algusaastate koosseisu kuulunud Mart Helme (bass, laul), Väino Land (trummid, laul), Mait Eelrand (laul, kitarr), Mart Kuurme (laul, klahvpillid) ja Riho Lilje (laul, kitarrid). Teine komplekt: Silvi Vrait (laul), Viljo Tamm (laul), Priit Pihlap (laul, trummid), Vello Toomemets (laul, viiul), Evald Raidma (laul, klahvpillid), Viktor Vassiljev (laul, kitarrid), Mait Paidra (laul, bass) ja Väino Land (trummid).

Fixist on läbi käinud vähemalt 35 muusikut. Koosseise annaks kokku pusletada veel ja veel.

Allikas: Õhtuleht

Legendaarne Repriis toob Tartu poproki Tallinna. 8.02.07

Repriis

Legendaarne ansambel Repriis astub täna õhtul üle pika aja taas publiku ette, seda Rock Cafés. Uues koosseisus vana saurus toob lavale kokku 11 inimest, mängitakse palju heatujulist muusikat diskost rokini.

Legendaarse bändi taassünd leidis aset seoses ühe juhtfiguuri Viljo Tamme 50. sünnipäevaga möödunud aasta sügisel.

«Selleks tuldi kokku juba suuresti uuenenud koosseisus ning ühel hetkel tekkis tunne, et miks mitte ka laiema publiku ette astuda,» seletab üks bändi asutajaid Väino Land.

Praeguse solisti Alen Veziko sõnul viis noorenenud koosseisu kokku juhuste jada: «Võitsin kaks aastat järjest Landi korraldatud noorte muusikute festivali «WintFest», nüüd korraldan seda ise.»

Festivalilt alguse saanud tutvus viis ka vana bändi taaselustamiseni. Veziko oli korra üritanud suurekoosseisulist bändi luua, paraku edutult, Tartu Pillimeesteklubi abiga õnnestus see teisel korral.

Omal ajal Nõukogude Liidu avarustes kuulsust kogunud bänd on valinud Eesti taasvallutamiseks eestikeelse koveri 80ndate diskoloost «Born to be alive». Maakeeli kannab laul nime «Diskomuinasjutt», selle sõnad on kirjutanud Viljo Tamm.

Lähiajal annab Repriis mitu kontserti, esimese neist juba täna kell 21 Rock Cafés.

Allikas: Õhtuleht

25 veebruar, 2013

Millega üllatas Alen Veziko oma fänne möödunud aastal?



2012 aasta oli Aleni jaoks üsna kiire ja pöörane aasta. 2012 aasta algas stuudioplaadi Öö kuulub meile vilka tööga. Salvestusse olid haaratud pillimehed Laur Joamets (kitarrid), Ivar Lints (kitarrid), Andres Joamets (kitarrid), Priit Sootla (klahvpillid), Mati Sütt (basskitarr), Karl-Juhan Laanesaar (trummid) ja Lätist legendaarne REMIX`i ja Legionars`i basskitarrist (ka kontrabass) Eduards Glotovs. Plaat nägi ilmavalgust mai alguses.

2012 veebruaris tuuritas Alen koos Nele-Liis Vaiksoo, Lauri Liivi ja maestro Olav Ehalaga laulukavaga Laulud sinimustvalgel, seekord oli tegu siis isamaaliste lauludega.

Alen astus üles ka Kanal 2 Rääkimata Lugu erisaates, mis oli pühendatud Inglilastele. Reporter valis suveks endale Aleni viimaselt plaadilt 2 tunnusmeloodiat – Jupiter ja Maa ja Suvi kuum. Tema tuntuim lugu Ei ole öeldud tuulde on siiani Reporteri ilmateates kasutuses.

2012 aasta teine pool möödus Luisa Värkiga tuuritades, kus lavalist tuge pakkusid Priit Sootla ja Eduards Glotovs. Luisaga esineti ka Harku Kantri 25 juubelipeol.

Aastalõpp möödus Alenil livebändiga ülesastumistel erinevatel üritustel.

2013 algas taas stuudios akustilise plaadi Ei ole öeldud tuulde salvestamisega - Plaat saab valmis juba järgmine kuu!

Kuidas möödus artisti 2011. aasta?


Alen osales 2011 a. Superstaari eelvoorus Jõhvis.

Aprillis-mais 2011 tuuritasid Jaan Sööt ja Alen taas mööda kauneid Eestimaa paiku kavaga Kevadet on õhus ja juulis sai teda koos Nele-Liis Vaiksoo, Lauri Liivi ja maestro Olav Ehalaga kuulata maailma filmimuusika kavas – Kuujõgi.

Novembris ja detsembris 2011 ühines Aleni tee Luisa Värk`iga, kellega koos sõideti taas Eesti läbi risti ja põiki kavaga Talveigatsus. Tallinna TV salvestas ürituse Väätsa mõisas ja sündis Aleni ning Luisa duett  ”Nüüd taas sajab lund”.

2011 aasta lõppu jäi ka uue plaadi Öö kuulub meile singli esitlus.

Aleni laul on võitnud Valentinipäeva lauluvõistluse!


Kui 2010 aasta juunis kuulutati välja Valentinipäeva lauluvõistlus, siis Aleni laul “Ei ole öeldud lihtsalt tuulde” kvalifitseerus sinna imeliselt ja võitis konkursi.

Mis toimus Aleni muusikukarjääris aastal 2009?


24. veebruaril 2009 esines Alen Veziko Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud kontserdil Alppila kirikus Helsingis.

 2. märtsil tutvustati Reporteris Aleni uut videot “Otse veeni” ning sama aasta märtsikuus ilmus Alen Veziko originaalloomingust koosnev debüütalbum  “Klaasist maja".

Maikuus andis ta juba koos saateansambliga edukalt kuus Emadepäeva kontserti ja suvel osales Lenna Kuurmaaga tuuril Muinasjutt Sinilinnus.

24. juuli anti Jäneda Musta Täku Tallis “kuum” esinemine XIX Eesti Talupäevade raames.
14. augustil esinesid Alen Veziko ja Arktika Leedus rahvusvahelisel muusikafestivalil Visagino Country.

2009. aasta lõpus oli Alen jõulutuuril Jõulud on teel koos Andre Heina, Ingmar Päidi ja Kristjan Matsoniga, mille tagajärjel 2010 a. veebruaris nägi ilmavalgust akustiline plaat Laulda meil oma laul, millel kõlavad neljahäälses seades Aleni, Andre ja Ingmari omalooming koos neile tähtsate tuntud lauludega.

Juulis, augustis ja novembris võis Aleni näha laval koos maestro Olav Ehala, Lauri Liivi ja Tanja Mihhailovaga kontsertsarjas Eesti filmi- ja teatrimuusikat Suveõhtu unenägu.