26 veebruar, 2013

"Naisi võiks naistepäeval meeles pidada, vahet pole, kas lillede või hea toiduga," julgustavad muusikud Alen Veziko ja Jaan Sööt. (6.03.09)


"Naisi võiks naistepäeval meeles pidada, vahet pole, kas lillede või hea toiduga," julgustavad muusikud Alen Veziko ja Jaan Sööt mehi ülehomsele naistepäevale mõtlema. Ja kinnitavad, et üks "mehine" roog lisab argiõhtulegi pidulikkust.

Alen Veziko ja Jaan Sööt ise on kokkamisega sinasõbrad ning seetõttu nad oma kalleid naisi toiduga ei üllata, vaid eelistavad neid rõõmustada lilledega. Küll aga on nad valmis Õhtulehe palvel soovitama meestele mõnd lihtsalt valmivat rooga.

Projekti brigadiriks saab Alen.

Toidutegemisel on põhiline vaba käsitlus

Käib kähku: «Kana valmib kiirelt,» kinnitab Alen (pildil paremal)
 fileetükke pannile pannes. Samal ajal keeb ka pasta pehmeks, nii et
 Jaan peab salatit tehes tempot tõstma.
Lahkele lubadusele vaatamata ta enne kohtumist poodi siiski ei jõua ning haarab kaasa selle, mis kodus külmkapis leidus. Õnneks sellest pastaroa "Pühendusega naistele" valmistamiseks ka täiesti piisab.

Nimi pole roal juhuslik – sama nime kannab ka kontserdisari, millega Jaan ja Alen naistepäeva paiku Eesti eri paigus naisi rõõmustavad.

Kindlat retsepti mehed kellelegi ette ei anna. Sest, nagu ütleb Jaan Sööt – toidutegemisel on põhiline tegevuse vaba käsitlus.

Pastaroa valmistamine algab makaronide valikust. Alen Veziko sõnul ei maksa panustada kõige odavamatele, sest need kipuvad pudruseks keema. "Parem kulutage poes paar-kolm krooni rohkem, kuid siis on ka kindel, et saate hea asja," ütleb ta selgituseks.

Seni, kui vesi keema läheb, tükeldab Alen kanafilee ja praeb selle pannil küpseks. "Kana valmib kiirelt," kiidab ta, ise hoogsalt pannil tükikesi segades.

Parem natuke krõmps kui päris puder

Alen meenutab, et naistepäev on temale tähtis olnud lapsest peale. Ta ema armastab ikka rääkida lugu, kuidas viieaastane pojake teda naistepäeva hommikul kummelitee ja küpsistega üllatas.

Jaangi nendib, et naistepäev on talle oluline juba lapsepõlvest saati, sest tol ajal oli see naiste jaoks kõige tähtsam päev aastas. Ning aegade jooksul on ta seda tähistanud väga mitut moodi.

Alen on vahepeal kanafileele lisanud pool paprikat ja kaks šampinjoni ning praeb needki kergelt küpseks. Makaronide keemist jälgides utsitab ta Jaani paprikat ja hiina kapsast salatiks lõikuma. Nuga käes, uurib Jaan Alenilt, kuidas too tavaliselt toorest kraami tükeldab. Alen soovitab Jaanil toimida nii, nagu ta ise soovib, kuid kaaslase kätetööd jälgides ei jäta kommenteerimata, et tema oleks teisiti teinud.

Ja tunnistab siis, et tegelikult ei tohiks ta teist üldse õpetada, sest Jaani hommikune jutt, kuidas ta päev varem parti oli valmistanud, jättis Alenile väga sügava mulje.

Kuigi mõlemad mehed on elu jooksul teinud ka udupeeni roogi, soovitavad nad köögivõõrastel meestel naisi üllatada just lihtsate toitudega. Kas või maailma kõige lihtsama hommikusöögiga, milleks Aleni kinnitusel kulub vaid seitse minutit.

Maitsestamise saladus peitub sulatatud juustus

Vahepeal on makaronid parajalt pehmeks keenud. "Pastaroa makarone ei tohi pudruks keeta, pigem peaksid nad olema natuke krõmpsud," õpetab Alen ja kurnab makaronidelt liigse vee.

Seejärel soojendab ta vahepeal jahtunud kanafilee-paprika-šampinjonisegu ja segab selle makaronide hulka.

Siis võtab ta karbi sulatatud juustu (seentega pastaroa juurde on Alen valinud kukeseenemaitsega Merevaigu) ja topsi rõõska koort, segab need makaronidele juurde ning tõstab tagasi pliidile väikesel kuumusel podisema. Hoogsalt segades kontrollib ta, et sulatatud juust ikka korralikult pastaga seguneks.

Veidi raputab Alen potti ka soola. "Selle roa maitsestamise kogu saladus seisnebki Merevaigus, peale soola pole hädapärast tarvidust muud siia lisada," selgitab ta ja hoiatab, et karmidele kaalujälgijatele see roog ei passi – kaloreid on kõvasti.

Naistepäev võib jätkuda teisipäevalgi, sest pastarooga sobib järgmisel päeval ka soojendada. "Mina panen pastaroa pannile ja lisan siis sellele veidi piima. Võib ju ka koort või võid panna, kuid see annaks roale liialt rammu," õpetab Alen ja on kindel, et valmis sai just selline mõnus itaaliapärane toit, mille eest restoranis küsitakse päris palju raha.

Ja ütleb lõpetuseks: "Kui see kõik teile ei maitse, siis ma ütlen, et maitse üle ei vaielda." Kuid üks mis kindel – sellise maitsva ja toitva pastaroa valmistamisega saab julge pealehakkamise korral hakkama ka kõike köögivõõram mees.
Allikas: Õhtuleht

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar